Arhiivi infosüsteemist virtuaalse uurimissaalini — arengutest Rahvusarhiivi veebirakendustes

Viimased kumme aastat on olnud eesti arhiivinduses uldiselt murranguliseks ajaks, mille valtel on arhiivi roll kasutaja jaoks varasemaga vorreldes tundmatuseni muutunud. Pikka aega poolsuletud asutusena toiminud arhiivid voimaldavad tana oma materjalide kasutamist koikidele huvilistele juba margatavas osas Internetis. Seniseid arenguteid ning tulevikusuundumusi arhiiviinfo loomise ja esitamise, arhivaalide kasutamise korraldamise ning juurdepaasu voimaldamise vallas saab vaadelda kolmejargulisena: 1. Leitavus. Alates 2004. aasta lopust on uurijatel voimalik Internetis kasutada arhiivi infosusteemi AIS, millesse on tanaseks joutud sisestada rohkem kui 2/3 koigist Rahvusarhiivi sailikutest. AIS on alustaladeni muutnud arhiivis sailitatava info otsimise voimalusi. 2. Kattesaadavus. 2005. aastal esitles Ajalooarhiiv digiteeritud genealoogiliste allikate kogu “Saaga”, milles on tanaseks enimkasutatavate perekonnalooallikate kasutuskoopiatena veebipohiselt kattesaadavad rohkem kui 2 miljonit digitaalpilti. “Saaga” edasiarendusena jouab lahemal ajal avalikkuse ette Rahvusarhiivi-ulene digiteeritud allikate portaal, mis holmab ka teistele sihtgruppidele suunatud arhiiviallikaid. Digiteeritud allikate kasutamisvoimalus Internetis on kvalitatiivselt uus juurdepaasutee arhiivimaterjalidele. 3. Koostoo. Hetkel on Rahvusarhiivis loomisel kahte eelmist funktsiooni koondav uldine kasutajakeskkond — virtuaalne uurimissaal — millesse olulise uuendusena lisandub kasutajatele voimalus huvikaaslastega suhelda ning nendega oma uurimistoo tulemusi jagada. Uurijate poolt loodud ning talletatud teave holbustab margatavalt nii tulevikukasutajate kui ka arhiivitootajate tood.