Haiglaravi vajanud laste vigastused, vanemate järelevalve ja ennetusteabe allikad 2010. aastal

Uuringu eesmargid. Saada ulevaade Tallinna Lastehaiglas viibinud 0–14 aasta vanuste laste ja noorukite vigastustest 2010. aastal; uurida 0–5 aasta vanuste laste vanemapoolset jarelevalvet vigastuse tekkimise ajal ning selgitada vanemate teabeallikaid laste vigastustest hoidumiseks. Metoodika ja uuritavad. Laste ja noorukite vigastuste profiili tapsustati vanuse ja soo jargi haiglas kasutusel oleva digitaalse haigusloo aruannete alusel. 0–5 aasta vanuste laste vanemate ankeetkusitluseks kohandati Kanadas loodud uurimisinstrument: vanema jarelevalve kusimustik (Parent Supervision Attributes Profile Questionnaire, PSAPQ). Ankeedis kirjeldas vanem oma sonadega vigastuse iseloomu ja mehhanismi, lahedust lapsega vigastuse tekkimise ajal ning varem saadud teavet vigastustest hoidumise kohta. Lahedust lapsega maarati kas fuusilise lahedusena voi visuaalse ja auditiivse jarelevalvena nagemis- ja kuuldekauguselt. Ankeeti katsetati algul viie vanemaga ja tehti vajalikud keelelised muudatused. Samasse ankeeti oli lisatud ka voimalike teabeallikate loetelu, millest lapsevanem sai infot vigastustest hoidumise kohta ning millest ta vois valida mitu sobivat vastust. Uuringus osales 75 lapsevanemat, kes olid viibinud haiglas 0–5aastase vigastada saanud lapsega. Tulemused ja jareldused. 2010. aastal viibis Tallinna Lastehaiglas statsionaarsel ravil 1071 vigastusega last vanuses 0–14 aastat. 47,3% neist olid 0–5 a vanused, kelle vigastusi vaadeldi kahes vanuseruhmas: 0–12 kuud ja 1–5 aastat. Ligikaudu pooltel kuni 1-aastastel lastel leiti pindmisi vigastusi pea piirkonnas, uhel viiendikul peaporutust ja sama sageli koljuvolvi murdu. 1–5 aasta vanuses esines koige sagedamini peaporutus, millele jargnesid jasemeluude murrud ligi uhel viiendikul lastest. Vanemate kusitlusest selgus, et vaikelaste vigastused leidsid enamikul juhtudest aset kodus. Sagedasemad vigastuse viisid olid kukkumine (74,7%) ja poletused (18,7%). Onnetuse hetkel viibis pidevas fuusilises laheduses lapsega 15,1% kusitluses osalenud vanematest, kaks kolmandikku vanematest olid lapse kaeulatuses ja 82,7% lapse suhtes kuuldekaugusel. Teadmisi vigastustest hoidumise kohta saadi peamiselt trukistest, pereliikmetelt ja internetist. Neljandik vastanutest sai juhtnoore perearstilt ja/voi - oelt. Eesti Arst 2011; 90(11):503-509